Meedia meist, Catthorpe 2011

LAULULUST, MIS EI  TUNNE  RIIGIPIIRE  - “Eesti Hääl” Inglismaal,17.12.11

Eriliseks  tegi  REE-koori  projekti  asjaolu, et  lisaks  koorile esines  ka  solist  Siiri  Känd  Eestist.

Foto: Marju Põld

Siiri  soololaulud  vaheldumisi  kooriga  koosesitavatega  tegid  kava  põnevaks  ning  vaheldusrikkaks. Peale  koori  esinemise lõppu esines  Siiri  ka  soolokavaga  ning  tõi  tantsupõrandale  enamus  kohalolijatest. Tagasiside  publikult  oli  vaga  positiivne  ning  Leicesteri  Eesti  Maja  eestvedajad  kinnitasid,et  kui  tavaliselt  lahkuvad  pidulised  juba  kaheksa  paiku,siis  seekord  jaadi  kaunist  lauljatari  ja eestikeelseid  tuttavaid  laule  kuulama,kaasa  laulma  ning  ka  tantsu  vihtuma  palju  kauemaks.

Siiri,millised  emotsioonid  sa  endaga  Leicesteri  Eesti  Majast  kaasa võtsid?

SK: Oli  vaga  meeldiv,et  olin  kutsutud  solistina  osalema. Parast paari  proovi  REE-kooriga  toimus  meil  kontsert  Leicesteri  Eesti  Majas  26.novembril. Minu  jaoks  oli  see  võimas  ja  meeldejaav  kogemus!!!

REE-koor esinemas

Foto: Sergei Andilevko

Laulda  koos  ühendatud  eestlaste  kooriga,mille  liikmed  on  pärit  mitmetest  erinevatest  riikidest,kes  nii  vahese  ajaga  on  omandanud  üsna  raske  ja  keerulise  repertuaari! Minu  suur  lugupidamine  REE-koori liikmetele sellise  pühendumuse  ja  kauni  esituse  eest!

Ja  muidugi  suur  suur  tänu  Reet Kromelile kõige  selle  töö  eest!

Leicesteri   Eesti  Majast  võtsin  endaga  kaasa  väga  kaunid  ja  meeldejäävad  emotsioonid! Nii  kontserdist,korraldusest  kui  ka  sealsetest  meeldivatest  ja  sõbralikest  inimestest!

Kuidas  sulle  tundub,kas  siinne  eestlastest  publik  oli  ka  kuidagi  erinev  publikust  Eestis?

S.K.: Inglismaa  eestlaste  publik erines  veidi  siiski  publikust  Eestis. Nimelt  selles,et  nad  olid siiramad,sõbralikumad,tänulikumad  ja  tundlikumad.  Tuues  nendeni  kaunist  muusikat  eesti keeles,oli  kohati  tunne,et  teen  midagi  väga  olulist  ja  vastutusrikast. Soe  vastuvõtt  kõigele sellele  oli  minu  jaoks  äärmiselt  oluline ja  emotsiooniderikas.

Sirli  Sillasoo, REE-koori  liige, London

 

SIRLI SILLASOO INTERVJUU REET  KROMELIGA  (28.11.2011, London)

Novembri  viimane  nädalavahetus  tõi  kokku  eestlasi  erinevatest  riikidest,et  koos  laulda ja  musitseerida.  Ilmavalgust  nagi  esimene  Rahvusvaheline Eestlaste  Eksperimentaalkoor(edaspidi REE-koor),kus  osalesid  lauljad Londonist ja  kogu  Inglismaalt,Shveitsist,Belgiast,Soomest  ja  loomulikult  Eestist.

Koori  ellukutsujaks  oli  laulja,muusik  ja  dirigent  Reet  Kromel  (edaspidi  R.K).

Esimesed  laululised  saabusid  Catthorpe’i  mõisa  reede  pärastlõunal.  Kui  enamus  lauljad  olid  end  mugavalt  sisse  seadnud  ning  järgnevaks  paariks  intensiivseks  päevaks  valmis,hakkas  ka  esimene  proov. Hääled  lahti  lauldud,asuti  kohe  kava  kallale,sest  proovideks  oli  ainult  aega  reede  õhtu  ja  laupäeva  pool  päeva. Kava  keerulisus  lauljaid  ei  heidutanud. Kuigi  meie  seas  olid  ka  mõned  professionaalsed  muusikud, siis  enamus  osalejatest  olid  lihtsalt  suured  laulusõbrad, kes  dirigent  Reet  Kromeli  innustava  ja  toetava  juhtimise  saatel  lauludele  kergelt  elu  sisse  puhusid.

Laupäeva  pärastlõunal  viis  buss  lauljad  Leicesteri  Eesti  Majja, kus  esitusele  tuli  kõik paari  päevaga  õpitu. See  oli  esimene  omataoline  projekt, mis  tõi  kokku  eestlasi  erinevatest  riikidest,et  koos  musitseerida.

Reet,kuidas  sa  dirigendina tulemusega rahule  jäid ?

RK: Ma  jäin  tulemusega  väga-väga  rahule! Rõõm  on  koostööd  teha  selliste  pühendunud  ja  motiveeritud  lauljatega! Minimaalse  ettevalmistusajaga  suutsid  nad  anda  oma  parima.

Kust  tuli  inspiratsioon  REE-koori  projekti  ning  muusikavaliku  osas?

RK: Mind  on  inspireerinud  Euroopa  Eestlaste  Segakoor,kus  olen  ise  osalenud  nii  laulja  kui  dirigendina. Olin  sellest  ideest täielikus  vaimustuses, kuidas  eestlased  üle  kogu  Euroopa  kogunevad  laululaagritesse ning  tekib  enneolematu  loominguline  atmosfäär! See  omakorda  annab  suurt  jõudu  ja  motivatsiooniedaspidiseks  eluks! Tahtsin  luua  midagi  taolist,kus  rahvas  koguneb erinevatest  riikidest, kuid  lauldakse  veidi  ebatraditsioonilisemat  muusikat, sellest  ka  nimetus – eksperimentaalkoor. Seekord  eksperimenteerisime  me  omalaadse  jõulumuusikaga  ja  tulemus  oli  igati  vaimustav!

JUHUSED  LOOVAD  IMELISUST  -  ”Eesti Hääl” 17.12.2011, Inglismaa

Foto: Marju Põld

Ühel  ilusal  päeval kohtusid  täiesti  juhuslikult  kaks  kena  tegusat  inimest  ja  sellest  alates  arenesid  edasised  sundmused  Abja-Paluoja  mitme  koorilaulja jaoks  ootamatult  huvitavat  rada  pidi.

90-ndatel  aastatel  Eestis  küllalt  tuntud  ja  andekas  jazzilaulja Reet  Kromel,kes juba  pikki  aastaid  elab  Londonis  ja  tegeleb  seal  muusikaõpetamisega  ja  koorijuhtimisega,oli  otsustanud  uuesti  ellu  äratada   gospellaulude kava  “Kasvada lapseks”,millega  ta  20  aasta  eest  koos  teise  andeka  lauljatari  Siiri  Kännuga  edukalt  esinenud  oli.

Siiriga  oli  nõu  peetud,kuid  vaja  oleks  ka  laulukoori!  Ning  see  mõte  viis  huvitava  projekti  -  Rahvusvahelise  eestlaste  eksperimentaalkoori  ehk  REE  koori  kujunemiseni.

Juhuse  tahtel  sattus  Reet,kes  külastas  oma  vanavanemate  kunagist  kodukanti, Mõisakula,kokku  Abja  Kultuurimaja  juhataja  Aime  Hundiga,kelle  arvates  kohalikud  taidlejad  sellises  huvitavas  ettevõtmises  suure  hea  meelega osaleksid.

Nii  saidki  esimese  advendi  eelsel  reedel  Standstedi  lennujaamas  Inglismaal  kokku  8 Eestimaa  koorilauljat ja  väliseestlane  Toomas  Ojasoo,kes  on  ühtlasi  ka  Inglismaa  Eestlaste  Ühingu  esimees.

Just  Toomas  oli  andnud  oma  isikliku  “sõbrakäe” transpordi  organiseerimisel  ning  isiklikult  roolis  olles  toimetas  ta  meid  Kesk-Inglismaal  asuvasse  Catthorpe’i  Mõisa,mis  kujutab  endast  vaga  idüllilist  majutus-ja   puhkekeskust. Seal ootasid  meid  ees  juba  nii  Reet  Kromel,Toomas  abikaasa  Reet  Järvik,kes koik  suures  osas  kandsid   hoolt  ürituse  organisatsioonilise  poole  eest  ja veel  hulk  eestlasi,kelle  elukorraldus on  nad  mooda  Euroopat  laiali  viinud.

Samuti  olid  projektis  kaastegevad Siiri  Känd  ja  kauaaegne  teater  “Estonia” ooperikoori laulja  Mare  Väli.

Lauljad  olid  omaette  kodust  noodist  hoolega  harjutanud,seetõttu  hakkas  koor  kohe  esimeses  proovis  üllatavalt  hästi  kokku  kõlama!  Esinemiseni  järgmise  päeva  õhtupoolikul Leicesteri  Eesti  Majas  oli   aega  napilt,kus  kõik  sai  suurepäraselt  paika ja  kenasti  kokku  kõlama!

Nii  sai  laupaevane  parastlounane  kontsert  tugeva  aplausi  osaliseks!

Peo  jätkuks  kostitati  esinejaid  ehtsate  eesti  rahvustoitudega,mis  kodumaast  aastaid  eemalolnutele tõenaoliselt  üsna  eksootilised  maitsesid.(Abja  rahvas  igatahes  oli  ka väga   rahul,ütles,et  pole  koduski  igakord  nii  head  kartulisalatit  saanud).

Siiri  Känd  laulis  veel  pikki  tunde  tantsuks,pidu  oli tõeliselt  lõbus  ja  lauljatele  jätkus  see  hiljem  Catthorpe’i  Mõisas  hommikuni  võimsa  ühislaulmisega   ühiselt  kokkupandud  suupiste  laua  taga,kus  peeti  plaane  ka  edasiste  tegevuste  osas.

Eestlasi  oli  kohal  Inglismaa  eri nurkadest,Sveitsist,Soomest,Belgiast  -  aga  jälle  kord  leidus  tõestamist  väide,et  õige  eestlane  laulmata  ei saa,viigu  elu  teda  kuhu  kanti iganes!

Pühapaeva  hommikul laulsime  veel  koos  kauneid  jõululaule,nautisime  viimast  korda  Catthorpe’i Mõisa  külalislahkete  võõrustajate, -kes  on  muide  aastakümneid  sealkandis  elanud  lätlased! – kokakunsti ja  võtsime  ette  oma  teekonna viimase  etapi,mille  pealkirjaks  sobiks  “Mulkide  seiklused  Londoni  linna  peal” – sest suurem  osa  meist  sattus  sinnakanti  esimest  korda  elus – aga  see  oleks  juba  teine  teema.

Igatahes  jõudsid  abjakad  suuremate  kadudeta  elavjõus  õnnelikult  koju ja  tänavad  kõigest  hingest  mõlemat  Reeta,Toomast  ning  teisi  Inglismaa  eestlasi,kes  meid  ühistranspordi  keerukustes  orienteeruda  aitasid  ja üksteist,kes  me  kõik  nii  tublid  olime  ja  alles  kodus  häälest  ara  läksime.

Meie  üllatuseks  oli  see,et  Reet  Järvik  ning  Toomas  Ojasoo  koos  oma  toreda  sõpruskonnaga: Karin,Astrid,Tiiu – on  sundinud  Inglismaal,aga   millise  hoole  ja  armastusega  nad  ajavad  seal  EESTI ASJA.  See  on  super  ja  imetlusväärt!  Ja  seda  kõike  ikka  oma  põhitoo  ja  pereelu  kõrvalt! Olge  jätkuvalt  tublid  ja  energilised  ning  meie  eestlaste  südames  on  teadmine,et  me  kohtume  veel!

Reet  Kromelile  soovime  jätkuvat indu  ja  avanegu  taevävaravad üha  enam  ja  enam  muusikale  ning  loomingulistele  ideedele!

Marje  Kaaremaa  – REE-koori  liige  Eestist, Abja-Paluojalt

 

Comments are closed.